Konsolideerimine

Mineraalse ehitusmaterjali murenemisega kaasneb alati selle struktuuri nõrgenemine. See nõrgenemine tekitatakse üldjuhul esialgse pooristruktuuri laienemise teel, harvem ehtsa sideainete kao tõttu. Tugevdusmeetme keskne ülesanne seisneb murenemise tõttu tekkinud uue pooriruumi sihipärases täitmises. See toimub täiendava, loodusega identse sideaine lisamise teel.

„Uue“ materjali, nt värske murdunud kivimi korral, on tugevusprofiil üldjuhul homogeenne, sellega on niiskus ja elastsus ehitusmaterjali pinnal ja ristlõige igas kohas sama. See murenemisega kaotsi läinud seisund tuleb tugevdamise teel uuesti taastada, ilma et niiskuse ja elastsuse kõrval mõjutataks ehitusmaterjali teisi iseloomulikke parameetreid.

Sama suur nagu ka fassaadiehitusmaterjalide mitmekesisus - alates erinevatest looduskivi variatsioonidest, tellistest ja krohvist kuni betoonini - ja erinevad ilmastikumõjud, on seda ka võimalike murenemisprofiilide mitmekesisus. Siin saab selgeks, et tasakaalustatud tugevusprofiilide saavutamiseks on vajalikud erinevad tugevdusvahendite tüübid.

Vastavalt sellele pakub Remmers tugevdusvahendite tüüpe, mis erinevad järgmiste kriteeriumite poolest:

• oma „sideaine sisaldus“ - niinimetatud geelieraldusmäär
• oma geelistruktuur - kas ilma või koos elastifitseerivate struktuuriosadega
• sidumise viis aluspinnaga

Ränihappeester ise on vedelik, seda saab niisiis põhimõtteliselt ilma lahusteid lisamata kanda pooristruktuuri sisse. Suurte ja väikeste molekulide erinevate segamisvahekordadega saab tugevdusvahendi omadusi, iseäranis selle geelieraldusmäära, st pooristruktuuris tekkiva ränigeeli kogust, sihipäraselt varieerida. Geelieraldusmäära kõrval on katalüsaatori liigi ja koguse muutuste ja lahustusvahendite kasutamisega võimalikud sissetungimise, reaktsioonikiiruse osas võimalikud täiendavad variatsioonivõimalused.

Nende parameetrite sihipärase kombineerimise ja varieerimisega on tekkinud kivitugevdusvahendite valik, mis pakub laialdasi valiku- ja kohandusvõimalusi seotava aluspinnaga.

Kõigil ränihappeestri baasil valmistatud kivitugevdusvahenditel on otsustav iseloomulik omadus, mis eristab neid teistest tugevdusvahenditest: Tekkiv kõvastav ränigeel on ise poorne. See niinimetatud sekundaarpoorsus tagab kõvenenud materjalis kapillaarsuse säilimise ja veeauru läbilaskvuse.