©

Tellisfassaadid

Üks inimkonna vanimatest ehitusmaterjalidest

Tellismüüritis

Inimkonna ühe vanima ehitusmaterjali ajalugu

Tellised kuuluvad puidu, kivi ja taimekiudude kõrval inimkonna vanimate ehitusmaterjalide hulka. Savi sisaldav liivsavi segatakse liivaga, vormitakse ja põletatakse ahjudes. Esimesed tellised olid käsitsi vormitud ja nende mõõtmed olid seetõttu korrapäratud.

  • ©

    umbes 7500 eKr.

    Vanimad tellised (veel liivsavitellised) leiti aastal 1952 Jericho (7500 aastat eKr) arheoloogilistel väljakaevamistel.

  • alates umbes 3000 eKr.

    Silutud tellised on tuntud alates umbes 6300 eKr. Kolmanda aastatuhande alguses eKr kasutati esmakordselt põletatud savi telliste kujul suuremas koguses.

  • ©

    umbes 600 eKr.

    Nebukadnetsar II (604 kuni 562 eKr) poolt ehitatud ja täna Berliini Pergamoni muuseumis asuv Ištari värav on tähelepanuväärne tunnistus babüloni ajal saavutatud perfektsionismist telliste põletus- ja glasuurimistehnika alal.

  • ©

    umbes 100 eKr kuni 400 pKr.

    Roomlased levitasid põletatud tellistega ehitamist kogu Rooma riigis. Tüüpiline rooma müüritellisele on õhukesed tellised, mida ka veel täna saab selle aja erinevatel ehitistel näha, kuigi need olid originaalis krohvitud või kaetud.

  • ©

    umbes 12. kuni 15. sajand

    Gooti ajal arenes Põhja-Saksamaal, tingitult vastavate looduskivide puudusest, niinimetatud tellisegootikaga välja oma arhitektuurikeel.

  • ©

    umbes 19. sajandi 2. pool

    Kuni uusgootikani 19. sajandil „peideti“ enamik tellisehitisi krohvi alla.

  • ©

    umbes 1920-ndad aastad

    Olulised tellisehitised tekkisid ka 20. sajandil. Silmapaistvaks tuleb nimetada niinimetatud tellisekspressionismi perioodi. Eriti imposantsed hooned tekkisid Põhja-Saksamaa suurlinnades, Ruhri piirkonnas ning Hollandis.

  • ©

    alates umbes 1960

    Veel sõjajärgsetel aastatel levinud ühekihilisi tellisfassaade enam ei rajata. Alates sellest ajast on tellismüüritis kattekividega kaetud müüritisena väga levinud.

  • ©

    alates 1963

    Remmers alustab tellisfassaadide renoveerimise ja korrashoiu mahuka programmi loomisega.

  • 2000

    Remmers patenteerib Funcosil fassaadikreemi tellisfassaadide efektiivseks kaitseks kaldvihma eest. Kaitseainete uues generatsioon teeb turul revolutsiooni.

  • ©

    2010

    Aastal 2010 antakse Bernhard Remmersi auhind Kaispeicher B, Hamburgi Speicherstadti vanima hoone silmapaistva restaureerimise eest.

Mustusekoorikud ei näe head välja ja ei ole fassaadile ka kaitseks. Mustusekiht on selle suure sisemise pinna tõttu suurepärane niiskuse ja kahjulike ainete absorbent. Need reageerivad üldjuhul kooriku alaküljel ja tekitavad kahjustusi, seda ka siis, kui see jääb esialgu veel kooriku alla nähtamatuks.

Looduskivi ja teiste mineraalsete ehitusmaterjalide soolatustamine kompresside abil on tunnustatud ja paljudel olulistel ehitistel end õigustanud meetod, et vähendada ehitisel oluliselt neid kahjustavaid soolasid.

Remmersi restaureerimismördi-süsteem on välja töötatud spetsiaalselt täiendusena mineraalsetele ehitusmaterjalidele või nende aseainetele. Miks tuleb niisiis defektsed tellised vahetada.

Praod müüritises tuleb parandada, ükskõik mis on nende põhjused. Remmersi spiraalankrusüsteemiga ühendatakse müüritise osad lihtsal ja sealjuures väga efektiivsel viisil omavahel uuesti kokku, nii et luuakse jälle seotis.

Tellisfassaadi vuukide osa võib olla kuni 20%. Vuugi kuju ja värv määravad väljanägemist seetõttu oluliselt. Lisaks sellele on vuukidel ehitisel tehniline funktsioon.

Graffitikaitse

Remmersi graffitikaitsevahend kulub poolpermanentsete graffitikaitsesüsteemide klassi. Graffiti ja värviga määrimised saab töödeldud aluspindadelt eemaldada lihtsalt kuumavee-survepesuri kasutamisega (hügrotermiline puhastamine).

Profülaktiliseks pikaajaliseks kaitseks sambla, seenete ja vetikate kasvamise vastu võib enne hüdrofobiseerimist või värvkatet peale kanda vedela roheliseks muutumise vastase kaitsekihi. See moodustab aluspinnas toimeaine varu, mis muutub toimivaks ainult siis, kui rünnak toimub ka tegelikult, st toimub „kodustamiskatse“. Nii on kaitse roheliseks muutumise eest tagatud väga pika ajavahemiku jooksul.

Vesi mängib mineraalsete ehitusmaterjalide murenemisel keskset rolli. Kasulik kahjusid ennetav (profülaktiline) meede on hüdrofobiseerimine.

Alternatiivina hüdrofobiseerimisele saab fassaadi veetõrjet, nagu ka mõningates regioonides isegi tavapärane, saavutada silikoonist pinnakattega või vähem nähtava silikoonlasuuriga. See muudab muidugi fassaadi iseloomu, on aga väga tõhus ja hea hooldav võimalus – mõnikord isegi koguni ainus – kaitsta müüritist niiskuse sissetungimise eest.

Tellistest fassaadid

Leiti 18 toodet
 

Vaade:

Artiklinr 067201

Happeline puhastusvahend

Artiklinr 066601

Artiklinr 136801

Artiklinr 067305

Bakteritsiidi, fungitsiidi ja algitsiidina toimiv kombineeritud seade roheliseks muutunud ja roheliseks muutuda võivate ehitusmaterjalide puhastamiseks ja kruntimiseks

Artiklinr 056010

Täitev "ehtne" silikoonvaiguvärv

Artiklinr 640005

"Ehtne" silikoonvaiguvärv kaitsva kilega vetikatest ja seentest ohustatud pindadele

Artiklinr 071101

Artiklinr 060201

Värvitu, hüdrofobiseeriv, lahustit sisaldav impregneerimisvahend silaani/siloksaani baasi.

Artiklinr 061405

Hüdrofobiseeriv impregneerimisvahend silaani/siloksaani baasil veepõhise emulsiooni vormis

Artiklinr 068505

Veepõhine, semipermanentne graffitikaitse impregneerimisvahend alküülalkoksülisaani/vaha baasil

Artiklinr 102825

Masinaga töödeldav kõrge sulfaaditakistusega vuugimört spiraalankrute paigaldamiseks

Artiklinr 433101